OG Elektra tootmine avas uksed

01/06/2018
Jaga:

Möödunud nädalal toimus üle Eesti avatud toiduainetööstuste nädal, kus esmakordselt osales ka AS OG Elektra.

Avatud toidutööstuste nädal toimus kolmandat aastat ning võrreldes esimese korraga 2016. aastal, kasvas osalevate ettevõtete arv kümne võrra – kokku avas uksed 28 toiduainetööstust, kuhu tehti nädala jooksul 894 külastust.
OG Elektra kompleksis Lepnal toimusid ekskursioonid kahel päeval – neljapäeval ja reedel, mil huvilistel avanes võimlaus tutvuda pagari- ja vorstitsehhi tööga. Teisel päeval kohtus külalistega ka OG Elektra omanik Oleg Gross.

Tootmine areneb kaubandusega käsikäes
Vestlusringis andis omanik esmalt väikese ülevaate ettevõtte algusest ja tootmise rollist kontsernis.
„Meie erilisus ongi oma tootmine ja seda juba firma algusest peale. Selleks, et rahvusvaheliste kettide kõrval elama jääda, pidi millegagi eristuma, muidu poleks see võimalik olnud,“ rääkis Gross.
„90ndate alguses oli meie inimesi, kes Eestis poode avasid, sadu kui mitte tuhandeid. Aga kõik kukkusid vaikselt ära. Rakveres oli neid 20-30, kellega me mõõtu võtsime,“ meenutas ettevõtja.
Kui nõukogude võim lõppes, hakkas Gross kõrgharidusega põllumajandusspetsialistina uut väljundit otsima. „Kasvatasin juba sigu ja kanu – mul oli neid vaja realiseerida,“ rääkis ettevõtja, kelle jaoks oligi edasiseks loogiliseks sammuks rajada pood.
„Mõtlesin teha kaks-kolm poodi. Aga äri hakkas minema. Tänaseks on kontsernis tööl 1620 inimest ja käive 140 miljonit eurot aastas. Kasum on 9 miljonit – see läheb jooksvalt ettevõtte arendamisse,“ sõnas Gross.
„Tootmine on arenenud vastavalt sellele, kui palju kaubandus areneb,“ jätkas ärimees, lisades, et ettevõtte ülesehitus ongi selline, et toodangut müüakse ainult oma keti kauplustes.
„Meil on 12 000 siga. Sigalaid olen ka laiendanud ainult nii palju, kuivõrd suudame enda ketis maha müüa,“ selgitas Oleg Gross. Oma kasvatatud sigade liha kasutatakse nii vorsti- kui kulinaariatoodete tootmisel.
„Kapitalistlikus turumajanduses on selge, et toota oskab praktiliselt igaüks, aga et sellest normaalsetel tingimustel lahti saada, peab olema turul väljund. Väikeste tootjate probleem praegu ongi see, et neil ei ole turgu. Väikeettevõte ei saa oma toodetega suurde ketti sisse,“ arutles Gross. Seejuures märkis ta, et sageli süüdistatakse suuri kette, et nood ei võta väikeste tootjate kaupa müüki, kuid probleem on selles, et väikeettevõtjad ei suuda nii palju toota, kui suurel ketil üht konkreetset toodet tarvis oleks.
Oleg Gross vastas meelsasti ka osalejate küsimustele – nii said külastajad ettevõtte tegevusest mitmekülgse ülevaate. Huvi tunti nii konkreetsete kaupluste käekägu kui firma tuleviku- ja laienemisplaanide vastu.

Kaasaegne tehnoloogia ja käsitöö
Ekskursioonil OG Elektra tootmishoonetes köitis külalisi enim pagaritsehhis nähtu. Osalejaid üllatas ühest küljest kasutuses olev väga kaasaegne tehnoloogia, teisalt aga suur käsitöö osakaal.
Pikema peatuse tegi ekskursiooni läbi viinud tootmisjuht Tatjana Rõmkevitš väikesaiade valmistamise ruumis. „See on meie tsehhi kõige uuem masin – sellega valmistame oma väikesaiad. See masin on meil olnud paar kuud, eelnevalt tegime kogu sortimendi saiakesed kõik käsitsi,“ teavitas tootmisjuht.
Töötajate arv ei ole uue seadme kasutusse võtuga vähenenud, küll aga saiakeste valmistamisele kuluv aeg. Kui varem valmistas kümmekond inimest saiu käsitsi, siis nüüd on tööetapid inimeste vahel ära jagatud – saiakesi valmistab küll väiksem arv inimesi, samas on pakendamine selles mõttes töömahukamaks muutunud, et toode valmib kiiremini. Lisaks aja kokkuhoiule on seadme eeliseks ühesuguse kujuga ja stabiilse kaaluga saiakesed.
Pakendamise osas imestasid ekskursandid, et päris suur osa sellest tööst toimub pagaritsehhis käsitsi. „Üks inimene pakib 150-160 kilogrammi küpsiseid päevas!“ oli külastusel osalenud vanaproua hämmingus.
Nii mõnelgi korral võis kuulda üllatust selle üle, kui palju on kondiitritoodete valmistamise juures puhast käsitööd. „Oleme jõudnud kondiitrituppa, kus valmivad magustoidud. Näete, siin ei ole mingisuguseid masinaid – kõik on käsitöö. Küpsetame erinevaid biskviite, valmistame kreeme-täidiseid,“ tutvustas Tatjana usinate kondiitrite tööülesandeid.
OG Elektra kompleksi külastanud Meelise joaks jättis nähtu igati positiivse mulje. „Tootmine on tegelikult väiksem, kui ma arvasin, aga igati korralik ja tänapäevane. Kui odavpoeketist võiks arvata, et kõik selle osad on vanad, odavad ja Eesti mõistes veneaegsed, siis nii see ei ole. Kõik saab tehtud tänapäevase kvaliteediga!“ kommenteeris noormees.
Lepna tootmist soovis Meelis vaatama tulla, sest tema hinnangul on tegu huvitava kontseptsiooniga. „Toidutootmine ja jaemüük, kus on megasuur konkurents, samas aga väga kasumlik. Tahtsin enda silmaga näha, mis siin on,“ sõnas Meelis, kes külastas avatud toidutööstuste nädala raames ka mitmeid teisi ettevõtteid, näiteks Talleggi ja Leiburit. „Tahtsin näha, kuidas neis kohtades süsteemid töötavad,“ selgitas noormees, kes varasemalt puutunud kokku tööstuskaupade tehastega.

 

Liisi Kanna