Uue kaupluse avamisel käituti mõistlikult

08/04/2020
Jaga:

Jõgeval alustas tööd teine Grossi Toidukaupade kauplus, mille avapäev möödus rahulikult. Jaeketi omanik Oleg Gross rääkis uue hoone ehitusest, aga ka toidutööstuse olukorrast Eestis.

AS OG Elektrale kuuluva jaeketi Grossi Toidukaubad uus kauplus ehitati aadressile Pargi 1, vana politsei- ja kohtumaja asemele. „Talv oli pehme, saime ehitada. Kõik sujus hästi,“ kinnitas ettevõtte omanik Oleg Gross, lisades, et vana hoone lammutamise korraldas Fixdem Eesti OÜ ning ehitajaks oli Moodul Projekt OÜ.

„Koostöö Jõgeva vallaga oli väga meeldiv ja konstruktiivne. Vallavanem isiklikult tundis huvi, kas on probleeme või muresid, ja aitas igatpidi kaasa,“ rääkis Gross. Tasub märkida, et vald viis läbi isegi erakorralise digitaalse istungi, et väljastada kasutusluba õigeaegselt.

Jõgeva vallavanem Aare Olgo kiitis samuti hästi sujunud ja asjalikku koostööd. „Avamisprotsessi eel ja käigus suhtlesin tihedalt Oleg Grossiga, arutasime turvaküsimust ja olen väga tänulik, et rakendati täiendavaid turvameetmeid,“ sõnas Olgo.

Gross omakorda tunnustas vallavalitsust aktiivse teavitustöö eest ning märkis, et ostjad ise olid väga arukad. „Kui tavapäraselt on kaupluse avamisel meeletu trügimine, siis nüüd võis näha, et rahvas on mõistlik ja saab aru, et peab hoidma üksteisega vahet. Kord oli avamisel majas,“ sõnas ettevõtja, toonitades seejuures veelkord, kuivõrd oluline on söögikraami ostma minnes praegu igaühel oma turvalisuse eest hoolitseda, mitte üksteisele liiga lähedal seista ning hoida ka kaupluse töötajaid.

Avapäeval osteldi niisiis rahulikult ning tekkis ühtlane inimeste voog. Ka võib Grossi sõnul esimese nädala põhjal hinnata, et kauplus on ühtlaselt töösse läinud. „On tunda, et kliente jagub ja pood läheb ilusti käima,“ lausus jaeketi omanik.

Uus kauplus laiendab võimalusi

Uue kaupluse avamise üle avaldas ka vallavanem Aare Olgo suurt heameelt. „Iga uus asi Jõgeva vallas on teretulnud. Oleme rõõmsad,“ sõnas ta.

Juba varem Jõgeval tegutsenud Grossi Toidukaupade kauplus on n-ö kvartali sisene, uus kolme kassaga kauplus paikneb aga keskuses. Vallavanem rääkis, et just kaupluse asukoht bussijaama juures mängib olulist rolli – nüüd saavad linna ümbruses elavad inimesed tunduvalt väiksema jalavaevaga toidukraami ostmas käia, mis on väga tähtis just eakate jaoks. „Tee bussijaamast poodi on oluliselt lühem,“ märkis Olgo.

Lisaks tõi vallavanem esile Grossi Toidukaupade omatoodangut – uus suur kauplus täiendab toidukaupade valikut Jõgeva linnas.

Sortimendi kohta võis kuulda kiidusõnu ka klientidelt. „Ilus uus pood selle varem siin silma riivanud vana hoone asemel. Aga ostja seisukohast on kõige olulisem ikka kaubavalik ja praegu tundub küll, et see on kohe väga hea,“ muljetas esimesel päeval kauplust külastanud Asta.

Sortimendist leiabki mõistagi rohkelt omatoodangut ja ettevõtte trumbiks kujunenud eestimaist liha ning hakkliha. Oleg Gross rääkis, et eestlased on selles osas ikka oma traditsioonide juurde läinud ning liha ostetakse väga tugevalt, eriti nüüd kriisi ajal.

Kohaliku toidutootmise olulisus

Ettevõtja nentis ka, et kuigi Poola piiril juhtunut arvestades võivad mingid luksus- või erikaubad lõppeda, siis söök otsa Eestis ei saa. „Võime kõiki rahustada – Eestimaal on nii palju toitu, et inimesed nälga ei jää,“ toonitas Gross.

„See rahvas on rikas rahvas, kes ise oma toidulaua suudab katta,“ sõnas ta, märkides, et sellisest n-ö talupojatarkusest tulekski lähtuda. „Siit ka edaspidiseks õppetund – meil peab ikka olema omal toit lauale panna. Täna meil ongi, aga kui oma söögilaud oleks väga vilets, siis võikski rasketel aegadel see kurjasti kätte maksta,“ arutles ettevõtja. „Sellepärast tulebki toetada oma põllumajandust. Kui teised riigid toetavad tugevamini, peame ka meie seda tegema, kui tahame, et oma toidulaud oleks kaetud,“ rõhutas Gross.

Nagu öeldud, praeguses kriisis Eestis toitu jätkub. Faktide poolest tõi Gross aga välja, et kui piima toodetakse umbes poolteist korda rohkem, kui Eestis tarbitakse, siis liha võiks tegelikult rohkem toota – 70% Eestis kasutatavast lihast on eestimaine, 30% veetakse sisse.

„Sellepärast me ka tunneme, et seakasvatus on õige tegevus ja järjest laiendame seda,“ sõnas Gross, lisades, et praegu on neil 18 000 sea kohta.

 

Liisi Kanna